Elas kord üks väike tüdruk, kelle nimi oli Liisu. Ühel päeval läks tüdruk sõbranna sünnipäevale. Seal hakkasid kõik joonistama. Ka väike Liisu tahtis joonistada. Kõik võtsid ühesugused pliiatsid, vaid Liisu haaras enda kätte teistest erineva pliiatsi. Samal ajal, kui kõik teised lapsed joonistasid, pidi Liisu enda pliiatsit teritama, sest selle süsi murdus kogu aeg ära. Ta aina teritas ja teritas, kuid pliiats jäi järjest väiksemaks ning sellega ei saanud enam joonistada. Seejärel otsustas Liisu teise pliiatsi kasuks. Kuid ta ei hakanud nutma, sellepärast, et temal oli palju vähem joonistatud kui teistel. Ta ei hakanud vinguma, et tema pliiats ei tööta.
Väike Liisu oli õnnelik, sest sai seda pliiatsit proovida, muidu poleks ta iial teada saanud, et see pliiats tegelikult ei tööta.

Sa ei või kunagi teada, mis sind ees ootab, kuid sul on võimalus proovida erinevaid teid ja radu. Kui need sulle ei sobi, võta ette uus teekond, aga ära kunagi lakka proovimast! Komistamine ja kukkumine on inimlik, edasiminek on kohustuslik!