Sa arvad et tema on see õige, sa tahad teda, sa saad ta. Sa oled koos temaga ja avastad, et miski pole enam õige.

Elas kord üks väike tüdruk, kelle nimi oli Liisu. Ühel päeval läks tüdruk sõbranna sünnipäevale. Seal hakkasid kõik joonistama. Ka väike Liisu tahtis joonistada. Kõik võtsid ühesugused pliiatsid, vaid Liisu haaras enda kätte teistest erineva pliiatsi. Samal ajal, kui kõik teised lapsed joonistasid, pidi Liisu enda pliiatsit teritama, sest selle süsi murdus kogu aeg ära. Ta aina teritas ja teritas, kuid pliiats jäi järjest väiksemaks ning sellega ei saanud enam joonistada. Seejärel otsustas Liisu teise pliiatsi kasuks. Kuid ta ei hakanud nutma, sellepärast, et temal oli palju vähem joonistatud kui teistel. Ta ei hakanud vinguma, et tema pliiats ei tööta.
Väike Liisu oli õnnelik, sest sai seda pliiatsit proovida, muidu poleks ta iial teada saanud, et see pliiats tegelikult ei tööta.

Sa ei või kunagi teada, mis sind ees ootab, kuid sul on võimalus proovida erinevaid teid ja radu. Kui need sulle ei sobi, võta ette uus teekond, aga ära kunagi lakka proovimast! Komistamine ja kukkumine on inimlik, edasiminek on kohustuslik!

Sulle, kes sa oled täitnud minu kaunid soovid
Õrnalt hingan kuna tundub nagu poleks päris
see õhk me ümber soojalt puudutab su huuli
mida tunnen mida mõtlen, südames on keegi

Sulle, kes sa oled päike minu igas päevas
Minu ingel, kuu ja tähed, minu hingelaegas
Mu südamesse oled kirjutatud sa kui luule
seistes sinu kõrval raske mõelda iial muule


Sina tead kuidas naeratavad sinisilmad
Tasakaalu leidnud olles, seistes sinu kõrval
Nagu kass kes leidis kodu pärast pikka külma
või vaid unelm riivab hetkeks liblikana silma

Kas tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma



Sulle, sest sa oled lihtsalt minu suurim tunne
Minu suurim õnn siin ilmas suurim õnnetunne
Rännand kogu elu justkui tühjas veeta kõrbes
Raske tunda raske mõelda
mis kandis mind su juurde

Oled kastepärleist kirjutatud kauneim luule
Mu südamesse kirjutatud kõige kauneim tunne
Tundub justkui oleks näinud lihtsalt und ma
Kuidas elan hingan tunnen kui sa mu juures

Sinu armastuse maagia imeliseim tunne
Täiustab mu iga väikest õnnelikku päeva
Lihtsalt täiustab mu iga imelist päeva
Lihtsalt täiustab mu iga õnnelikku päeva

Kas tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma



Sulle, sest sa oled lihtsalt minu suurim tunne
Minu suurim õnn siin ilmas suurim õnnetunne

Sulle, kes sa oled päike minu igas päevas
Minu ingel, kuu ja tähed, minu õnnelaegas
Mu südamesse oled kirjutatud sa kui luule
seistes sinu kõrval raske mõelda iial muule

Sulle, sest sa oled lihtsalt minu suurim tunne
Minu suurim õnn siin ilmas suurim õnnetunne

Kas tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan ma
Kas sa tead, kas sa tead
kuidas armastan ma
kuidas sind armastan

MARELLE !

Ma olen jonnakas.
Ma tahan inimesi muuta.
Ei möödu ühtki päeva, kui ma kedagi ei vihkaks.
Ma ei tegele piisavalt oma koeraga.
Vahest unustan ta täiesti ära, kui koju tulen.
Ma ei oska hästi laulda.
Ma ei oska hästi klaverit mängida.
Ma vingun.
Ei möödu ühtki päeva, kui mulle minu arvates mõni õpetaja liiga teeb, kuigi tegelikult on see kõik mu oma süü.
Ma vingun oma vanemate kallal.
Mulle ei meeldi, kui issi hakkab filmis kurva osa peal naerma.
Ma õiendan oma vanematega.
Ma õiendan kõigiga.
Ma lähen kiiresti närvi.
Ma kuulan ainult sky plusi.
Mul on omad veidruseid. (ja neid on oi kui palju)
Kui täiesti ilmselgelt on saatus mulle kõik ette näidanud, mida ma pean tegema(u know what i mean), siis ma lihtsalt ei kasuta võimalust ja lasen kõik endast mööda, kuigi ma ise ka ei taha seda.
Ma olen arg, jubejubejube arg.
Mul on mõnikord õigus ka, kui me vaidlema lähme, aga ma ei jäta enne jonni, kui minu sõna peale jääb, missiis et keegi siis enam minuga vaielda ei viitsi.
Ma tahan ennast kohutavalt muuta.
Ma ei suuda ennast muuta.
Ma tujutsen.
Ma naeran liiga palju.
Ma nutan liiga palju.
Ma teen üldse kõike liiga palju.
Ma teen kõike palju ja valesti.
Ma ei oska kirjandeid kirjutada.
Ma ei oska üldse kirjutada.
Ma ütlen praegu täiega Dianale estat ette, kuigi õige sõbranna laseks tal endal kõik selgeks õppida, nii et ta ise ka sellest aru saaks.
Ma kahetsen väga paljusid asju- pea pooli asju oma elust.
Ma ei oska inimesi lohutada.

Aga ütle, Marelle, millega ma siis SINU ära teenisin?