Tihti tunneme, et inimene, keda sa kõige rohkem armastad, petab, valetab ja teeb sulle haiget. Sind ei hinnata nii nagu oleks õiglane. Su vanemad ei tunne sinu üle uhkust. Su sõbrad lahkuvad su juurest, jättes sind täiesti üksi ja minnes ise uute sõprade juurde. Sa tunned mingil hetkel, et oled täielikult üksi jäänud. Kedagi ei ole su kõrval. Pole kedagi, kes aitaks, tunnustaks, hooliks, armastaks. Ja ometi sa ei taha lõppu. Sa tahad edasi elada. Sa tahaksid aega tagasi keerata, kuid me kõik teame, et see pole võimalik. Sa ei saa midagi teha, sa ei saa midagi muuta. Sa pead eluga edasi minema, ükskõik kui raske see ka poleks.
Ja siis ilmub kuskilt täiesti juhuslikult välja keegi, kes teeb kõik palju paremaks, palju valutumaks. Kõik, mis tundus enne võimatu, saab nüüd võimalikuks. Kõik halb ja valus on nüüd kadunud, kõik on jälle hästi. Sa tead, et see võib jälle korduda, kõik see valu võib jõuda sinuni ringiga tagasi, kuid see ongi elu. See peabki nii olema, teisiti lihtsalt ei saa. Kuid on veel üks asi, mida peab alati meeles pidama ja teadma. Ükskõik kui halb olukord ka poleks, see kõik lõpeb, see läheb mööda. Mis sest, et vaid hetkeks, kuid seda rohkem oskad sa seda hetke väärtustada, seda hinnata. Lihtsalt oota, sest see on uskumatu, mida aeg teha suudab.

Sest alati on olemas keegi, kes oskab aidata, kes suudab valu ära võtta. Keegi kes, hoolib. Keegi, kes armastab...