Norra!

Khm, imelik, et mingi nädal aega või umbes nii tagasi oli mul selline reisituhin peal, peaasi et ainult siit minema saaks. Ma tahtsin juba täiega asju pakkida, aga noh ei saand veel, sest muidu poleks olnud mittemillegagi käia. No ja nüüd, täna, eile- mitte midagi ei viitsi teha, lihtsalt istun oma toas ja mõtlen. Pealeselle olen ma kahjuks näinud Titanicut ja tean Estonia uppumisest, mis sõitis ka öösel Tallinna ja Stockholmi vahet. Kuigi räägitakse et enam selliseid õnnetusi ei saa juhtuda, aga mulle piisas ühest korrast, kui ma vaatasin võsareporterit ja seal oli miskitmoodi ennustaja Edgar vms, ja ta ütles et üks samasugune laevaõnnetus tuleb nagu Estonia. Okeii, ma üritan selle peale jah mitte mõelda, aga kui ma laeva peale jõuan siis mulle ikkagi meenub see, ja tegelt see on naeruväärne et ma nii mõtlen, aga inimestel on kõik mõtlemises kinni ja ma ei saa mitte midagi sinna parata.
Nii, kell on kohe üks, kaks tundi veel ja siis hakkame minema. 18.00 läheb laev. uuh, ma rõõmustan vähemalt empsi üle, kes on nii aktsioonis, pakib ja peseb ja koristab ja tassib korve ja kohvreid ja tekke autosse ja räägib Gerdile, kui palju ta peab koera söötma ja kuidas pesumasin tööle käib. ta on alati tahtnud Norrasse minna, sest talle lihtsalt meeldivad mäed ja orud jms. Ega ma ei ütlegi et ma ei taha sinna minna, kamoon, muidugi tahan, kuidas veel. Nädal aega Norras, nagu, superluks ju. lihtsalt, reisituhin on möödas. Muidugi seekord on abiks ka Bon Voyage tabletid. Triin pakkus mulle siis kui me Viiendas klassis Rootsis&Soomes käisime, mingeid piparmünditablette. Muidugi ma arvasin et need aitavad, aga tegelt ei aidanud - näete, järjekorde näide sellest et kõik on mõtlemises kinni. A mind lohutab teadmine, et laevapeal on hästi palju magusat, ja sealt Norrast ja Rootsist ja vblla isegi pärast Soomest ostame hästi palju kommi ja siis ma saan ennast järjekordselt magusast lõhki süüa, sest mis ma teha saan, ma ei elaks ilma kommideta. Pealegi me leppisime empsiga kokku et ta äratab mind varavara ülesse ja siis me lähme vaatame neid saari vms millest me seal Rootsi juures mööda sõidame. Sest ta ise on tahtnud ka neid näha, aga on need maha maganud, aga nüüd ta lõpuks tahab siiski näha.
Ja ega ma ei teagi, millal me sealt tegelt tagasi tuleme, sest tagasisõidu pileteid pole ostetud ja noh, umbes nädal aega oleme aga kes teab eksole.

Wish me luck!