Vaatan vanu pilte ja olen kurb. Kõik on jälle nii teistmoodi, alustades kasvõi sellest kui väga ma tahaks oma juukseid tagasi mis vahepeal olid, lõpetades inimestega, kellega ma siis suhtlesin ja enam neid polekski nagu olemas. Vahest ma mõtlen et peaks jälle suhtlema, aga samas ma ei tea, võibolla ongi nii parem nagu praegu on, äkki ma teeksin asja ainult hullemaks.
veits nukker on olla